Mitut sotsiaalmeediakanalit kasutades peaks iga kanali eripäradega arvestama. Platvormidel on oma eelistatud formaadid ja algoritmidele sobivad kujundused. Näiteks Facebooki postitatud landscape-pilt sobib ka Instagrami, kuid selle levik võib olla madalam. Mõne vale formaadi üleslaadimisel võib aga oluline info jääda like-nupu taha peitu. Kasutajatele meeldib sisu, mida on mõnus vaadata just sellel platvormil, kus parasjagu viibitakse.
Millele peaksid tähelepanu pöörama, et sinu loodud postitused ja reklaamid iga kanaliga sobiksid – ning oleks võimalikult tõhusad? Kindlasti on nendeks turvaalad, õiged formaadid ja ajaline kestus.
Mis on turvaalad ja miks need on olulised?
Sotsiaalmeedia platvormidel on safe zone’id ehk piltide ja videote turvaalad. See on ala, kus kogu pildil ja videol olev jääb kasutajale kenasti nähtavale – vahet ei ole, millisest seadmest või brauserist seda vaadatakse. Oluline on aga teada, kus enam ei ole turvaala, sest need on piirkonnad, kuhu ei peaks panema ühtegi reklaamteksti, subtiitrit ega linki. Vastasel korral võib juhtuda, et oluline info jääb näiteks See more nupu või like-ikooni alla.
Kaanefotode turvaala
Juhul, kui plaanid Facebooki kaanefotot vahetada, siis uut kujundust tehes veendu, et see järgiks turvaalasid. Üldiselt tuleb järgida, et kogu oluline info oleks keskel/paremal. Oluliste sõnumite vasakule poole paigutamisel on oht, et näiteks iPhone’i kasutajal on sõnumi peal hoopis ümmargune ettevõtte profiilipilt. Lisaks tuleb arvestada, et oluline info ei oleks liialt paremas servas.
Facebooki kaanefoto
Vaata oma ettevõtte Facebooki konto praegust kaanefotot näiteks brauserist, mida sa tavaliselt ei kasuta, ja ka mobiiltelefonist. Võib-olla märkad, et pead selle kiiremas korras välja vahetama ja seekord turvaaladega arvestama. Facebook muudab iga 1-2 aasta tagant üleslaetavate fotode parameetrite soovitusi ja 2 aastat tagasi üles laetud kaanefoto ei pruugi enam turvaala nõudeid järgida.
LinkedIni kaanefoto puhul võtab profiilipilt enda alla väiksema ala kui Facebookis. Küll aga peab siiski järgima, et ei vasakus ega paremas ääres poleks olulisi elemente, sest mobiilis need ei jääks paistma.
Ära unusta lisaks turvaalade järgimisele ka soovituslikku formaati (LinkedIni puhul 1584 x 396 px). Kui külgede suhe jääb samaks, võib foto ka veidi suurem olla, aga väiksemat, kehvema kvaliteediga pilti pigem ära üles lae.
LinkedIni kaanefoto
Kasuta kaanefotot maksimaalselt ära
PS! Soovitame kaanefotole panna ettevõtte kohta käiv oluline info. See ei pea olema pelgalt ilus foto ilmestamaks ettevõtte tegevusvaldkonda, vaid võib anda edasi ka näiteks järgmise ürituse infot või sooduspakkumist.
Näide Nobel People kaanefotost, kus on näha järgmise koolituse info.
Reelside turvaala
Reelside loomisel peab arvestama, et platvormi ja telefoni enda ikoonid katavad video üla-ja alaosa ning parema ääre alumise osa. Sageli lisatakse videote subtiitrid video alläärde, aga sotsiaalmeedia kiirvideote puhul tuleks need pigem keskele paigutada.
Nobel Digitali reelsi näitel on punasega märgitud alad, kuhu ei peaks olulist infot lisama.
Facebooki ja Instagram reelside parameetreid tasub vaadata Meta enda “Ads Guide” keskkonnast, sest Meta armastab pidevalt uuendusi läbi viia. Ads Guide’i järgi töötades saad kindel olla, et järgid kõige uuemaid reegleid.
Meta enda juhend reelside turvaalade kohta. Nagu näha, siis teksti või olulise info paigutamiseks on jäetud päris väike ala. Allikas.
TikTokis kehtivad sarnased reeglid kui Instagram Reelside puhul, kuid tutvu siiski enne postitamist TikToki turva-alade ja reeglitega eraldi. TikTok on loonud ka käepärase tööriista, kus saad testida, kuidas video TikTokis välja hakkab nägema.
YouTube Shorts toimib eelnevatele sarnaselt ning oluline info peaks jääma pigem keskele ja ülespoole. Ääred peaksid subtiitritest, nuppudest ja tegevuskutsetest (Call-to-action) puhtad olema, just nagu Facebooki, Instagrami ja TikToki videote puhul. Siin on lühike ja lihtsasti arusaadav video YouTube’i lühivideote parameetrite kohta.
Youtube Shortside turvaala on sarnane teistele sotsiaalmeedia kanalitele.
Vali reelsile avapilt
Instagram Reelsi, TikToki video ja YouTube Shortsi üles laadimisel arvesta ka sellega, kuidas see hakkab su konto seinal välja nägema. Videot üles laadides saad valida, milline on avapilt – lae üles uus pilt või kasuta mõnda videos olevat kaadrit. Lisaks saad nihutada pilti nii, et see ei jätaks näiteks mõnda tekstiosa poolikuks. Ideaalsel juhul on iga klipi jaoks loodud eraldi kaanepilt, millel on video sisule viitav tekst. Nii on reelside üldvaates kenasti näha, millega tegu.
Näide: Nobel Digitali kliendi Jetoil Instagram reelide lehe vaade – iga reelsi avapilt annab aimu video sisust
Arvesta eri kanalite pikkustega
Reelsid töödeldakse valmis sageli Instagrami kontol ning kui Instagram on ühendatud ettevõtte Facebooki kontoga, käib video Facebooki jagamine vaid ühe näpuliigutusega. Cross-postingut tehes pea meeles, et Instagrami tohib laadida kuni 90-sekundilisi videoid, Facebooki aga 60-sekundilisi. Seega lõigatakse 90 sekundit kestvast videost selle Facebooki jagamisel automaatselt 30 sekundit maha. Lahendus oleks teha alla minuti vältav video (mis ühtlasi meeldib ka vaatajatele rohkem) või luua Instagrami jaoks eraldi pikem video.
Facebooki ja Instagram story’de turvaala
Nii orgaaniliste story’de kui story reklaamide loomisel on põhiline eesmärk sageli see, et vaataja liiguks edasi kas ettevõtte Instagrami-sisesesse e-poodi või sinu ettevõtte maandumislehele. Seetõttu on kõige olulisem element allääres olev tegevuskutse nupp, mis sageli on Shop now või Learn more. Story’sid kujundades ei ole tarvis lisada kuhugi kujunduse allosasse eraldi klikkimisele viitavat nuppu. Ka story’de puhul ei ole mõistlik lisada subtiitreid või paigutada teksti ülaosasse.
Kui mõtled, kas kasutada story’des videoid või pilte, siis pea meeles, et pilti kuvatakse 5 sekundit, video võib aga olla kuni 15 sekundit pikk.
Meta enda juhend storyde turvaalade kohta. Teksti või olulise info paigutamiseks on jäetud veidi suurem ala kui reelide puhul. Allikas.
Muude postituste ja reklaamide turvaalad
Eelnevalt kirjutasime pikemalt kõige populaarsemate postitusformaatide turvaalade kohta. Toome välja veel mõned vähemlevinud formaadid, mis samuti vajavad turvaaladega arvestamist:
Facebooki ja Instagrami live – live-videote puhul kuvatakse jooksvalt inimeste reaktsioone ja kommentaare video peal. See tähendab, et põhimõtteliselt kogu video alumine pool on kaetud erinevate ikoonidega. Otsevideot tehes arvesta, et oluline (sinu või videokülaliste nägu, näidatavad tooted) oleks video ülaosas.
Profiilipildid – pea kõik populaarsemad sotsiaalmeediakanalid lõikavad profiilipildi ümaraks. Kui laed konto profiilipildiks logo, siis arvesta, et üles laetud logofailil ei saa logo tekst ja elemendid asuda kohe ääres. Kui pilt on näiteks ruudukujuline, siis peab logoelement asuma pildi keskel, nii et seda ümbritseb tühi ruum.
Instagram highlights – highlightsidele (esile tõstetud story’d, mida saad oma lehel püsivalt hoida) ei ole eraldi formaadinõudeid. Küll aga soovitame luua nende jaoks eraldi pildid, millel on näiteks ikoon, lühike trükitähtedega tekst või muu element, mis aitab nende sisust hõlpsasti aru saada.
Facebooki grupi ja ürituse kaanefotod – sarnaselt Facebooki lehe kaanefotoga tuleb turvaalasid järgida ka ürituste ja gruppide kaanefotode puhul. Peamine erinevus tuleb mobiili-ja desktopi vaatest – mobiili jaoks kärbitakse pildi ääri.
QR-koodid – pane tähele, et eriti oluline on turvaalasid järgida siis, kui kasutad mõne bänneri, kaanefoto või video peal QR-koodi. Kui turvaala kattub koodiga, ei ole seda võimalik skännida.
Õige formaadi üles laadimisega austad nii vaatajat kui oma brändi
Õige formaadi ja turvaaladega arvestava kujunduse kasutamine ei ole pelgalt algoritmipõhist levikut soodustav tehniline nõue, vaid peegeldab ka hoolivust nii vaataja kui ka oma brändi vastu. Kui sisu on korrektselt paigutatud ja kõik olulised elemendid on nähtavad, on vaatajal lihtsam sõnumit mõista ja sellega suhestuda. Samal ajal tagab see, et brändi ilme jääb professionaalseks ja usaldusväärseks, suurendades kaasatust ning jättes mulje läbimõeldud ja kvaliteetsest tööst.
Meta (Facebook ja Instagram) puhul on suureks abimeheks nende endi Ads Guide: https://www.facebook.com/business/ads-guide/update
Autor: Mari-Helena Toompere, digi- ja sotsiaalmeedia projektijuht
