Vestlesime Fondia Baltikumi tegevjuhi Eneli Perolaineniga sellest, kuidas mõjutavad kestlikku tööelu tehnoloogia, töökultuur ja juhtimine ning miks ei piisa heast töökeskkonnast, kui töötajatele seatud ootused sellega kokku ei lähe.
Õigusvaldkonda seostatakse sageli kiire tempo, suure vastutuse ja pikkade tööpäevadega. Kas selles valdkonnas on üldse võimalik ehitada päriselt kestlikku tööelu?
Ma arvan, et selline kuvand on õigusvaldkonnast kujunenud eelkõige advokaadibüroode toimimispõhimõtete tõttu, kus eesmärk on võimalikult väikeste ressurssidega võimalikult palju ära teha. Kui advokaadilt või juristilt oodatakse iga päev kaheksa või enam tundi klienditööd, mis tähendab sageli pidevat tulekahjude kustutamist, ongi kestlikust tööelust keeruline rääkida.
Fondias oleme oma õigusosakonna teenuse üles ehitanud teistsugusele põhimõttele – ennetavale nõustamisele. Püsiv koostöösuhe kliendiga tähendab, et vajalik dokumentatsioon ja võimalikud riskid mõeldakse juba varakult läbi ning jurist tunneb hästi nii kliendi äri kui ka selle eripärasid.
See ei tähenda muidugi, et ootamatuid olukordi ei tekiks. Näiteks võivad põhjalikult ette valmistatud töölepingutest hoolimata tekkida töövaidlused. Küll aga saab klient sellisel juhul toetuda juristile, kes tunneb tema ettevõtet, lepinguid ja varasemat tausta ning suudab seetõttu ajakriitilisi küsimusi tõhusamalt lahendada.
Ennetav lähenemine aitab vähendada pidevat tulekahjude kustutamist ja muuta töökorralduse paremini etteaimatavaks. See on kasulik nii kliendile kui ka juristile ning loob paremad eeldused kestlikuks tööeluks.
Fondia eesmärk on olla oma valdkonna parim töökoht. Mida see teie jaoks praktikas tähendab?
Meie valdkonnas ei ole tegelikult keeruline olla parim töökoht. Töötaja vaatest on parim töökoht selline, kus tööandja usaldab ja austab sind ning mõistab, et sul on elu ka väljaspool tööd.
Suure osa õigusnõustamise valdkonnast moodustavad advokaadibürood ning teades, milline on nende organisatsioonide struktuur ja millised on töötajatele seatud ootused, ei ole tegelikult keeruline pakkuda töötajale meie väärtustest lähtudes väga head töökohta, kus pööratakse tähelepanu ka töö- ja eraelu tasakaalule.
Me ei oota töötajalt, et ta teeks iga päev üle kaheksa tunni tööd. Kui vahel tulebki ette pikemaid tööpäevi, peab olema võimalik võtta hiljem näiteks päev või paar vabamalt, et veeta aega perega, tegeleda hobidega või teha midagi muud, mis on inimese jaoks oluline.
Meil on selles mõttes õnne, et töötame valdkonnas, kus töö ei ole seotud füüsilise asukohaga. Näiteks ei pea jurist istuma kaheksast viieni kindlas kohas ega küsima, kas ta võib korraks töölt lahkuda, et minna hambaarsti juurde või võtta pool päeva vabaks, et oma lapse jalgpallimatši vaadata. See annab meile tegelikult päris palju vabadust oma aega ja töökorraldust paindlikult planeerida.
Samas käib vabadusega kaasas ka vastutus. Töötajal on küll võimalus oma aega paindlikult korraldada, kuid samal ajal vastutab ta selle eest, et kokkulepitud töö saaks tehtud ja kohustused tööandja ees täidetud.
Lisaks on oluline, et iga inimene saaks olla tema ise ning tunda, et tema arvamust kuulatakse ja väärtustatakse. Tööandja vaatest tähendab see, et tuleb luua keskkond, kus inimesed julgevad oma arvamust avaldada ja teavad, et seda võetakse tõsiselt. Ilma parimate inimesteta ei saa olla ka valdkonna parim töökoht.
Tehnoloogia ja AI mõjutavad praegu kõiki valdkondi, kaasa arvatud õigustööd. Kuidas need muutused mõjutavad teie igapäevatööd ja töökoormust?
Üks suuremaid väljakutseid praegu on erinevate tööriistade rohkus. Lisaks tehisintellektile kasutame igapäevatöös üha rohkem erinevaid platvorme, mis samuti pidevalt arenevad ja muutuvad. Kuna oleme lakkamatult muutuste keskel, võib kohati tekkida isegi tunne, et liigume edasi-tagasi, mitte edasi. Kõik katsetused ei anna soovitud tulemust, kõik uued platvormid ei too kohe ajavõitu ning iga uue tööriistaga harjumine nõuab aega ja energiat.
Kui varem piirdus igapäevatöö peamiselt Outlooki, Wordi ja Exceliga ning mõnevõrra ka PowerPointiga, siis tänaseks on meie digitaalne tööriistakast märkimisväärselt laienenud.
Pilvepõhised lahendused ja muud digitaalsed tööriistad on muutunud igapäevatöö lahutamatuks osaks, kuid nende paljusus ja samaaegne kasutamine tekitavad töötajatele märkimisväärset lisakoormust. Seetõttu ei piisa üksnes uute võimaluste kasutuselevõtust. Oluline on ka hinnata, kuidas need tegelikult töökorraldust ja töötajate igapäevast kogemust mõjutavad.
Tehisaru vaatest olime poolteist aastat tagasi alles kompamas, mis juhtuma hakkab. Mäetipust paistis tohutu laviin, kuid see polnud veel päriselt kohale jõudnud. Nüüd tundub, et oleme selle laviini alla jäänud. Tehisintellekt toob kaasa muutusi, mille ulatust me veel täielikult ei adu. Küsimus on selles, kuidas neid võimalusi oma igapäevatöös kõige mõistlikumalt ära kasutada.
Tehisaru kasutuselevõtu üks ootamatu tagajärg on suurenenud töökoormus. Oleme rääkinud paljude valdkonna inimestega ja kui alguses loodeti, et tehisintellekt aitab töökoormust vähendada, siis praegu kipub kohati juhtuma hoopis vastupidine.
Nii kogemegi, et teemast tervikliku arusaama loomiseks ja olulise eristamiseks kulub praegu isegi rohkem inimtunde kui varem. Tehisintellekt aitab küll infot töödelda, kuid samal ajal on märgatavalt kasvanud ka töödeldava info hulk. Üha sagedamini jõuab meieni mahukas tehisaruga koostatud tööplönn, mille sisuline läbitöötamine ja asjakohase eristamine nõuab omajagu aega. Sellele väljakutsele ei näe ma praegu head lahendust. Eks aeg näitab, kas esialgse isetegemise hoo vaibudes ja meie kõigi oskuste arenedes õpime tehisaru kasutama nii, et selle abil valminud tekstid ei oleks enam äratuntavalt tehisaru loodud.
Õigusnõustamise valdkonnas võiksime rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas tehisintellekt saaks meid toetada ülesannetes, mis ei ole otseselt seotud õigusnõustamisega. Meie igapäevatöös on palju tegevusi, mis ei kujuta endast klassikalist õigusnõustamist ega otseselt kliendi jaoks juriidilise töö tegemist, vaid on pigem administratiivse iseloomuga. Just nende ülesannete puhul võiks tehisintellektist olla märkimisväärselt abi.
Eesmärk on lihtne. Võimaldada juristil suunata fookus sinna, kus tema panus loob kliendile kõige rohkem väärtust. Selle saavutamiseks on meil veel palju arenguruumi.
Milline on üks konkreetne muudatus, mille olete viimastel aastatel töötajakogemuse parandamiseks teinud ja mille mõju on juba näha?
Aasta tagasi kolisime uude kontorisse ja usun, et töötajakogemuse vaatest oli see väga positiivne samm. Meie valdkonnas on palju tööandjaid, kes näevad vaeva, et inimesi kontorisse meelitada. Meil Tallinnas seda muret ei ole. Vastupidi, nii meie enda töötajad kui ka kolleegid teistest riikidest tunnevad end siin hästi ega taha siit lahkuda. Sama tagasisidet oleme saanud ka klientidelt. Uue kontori positiivne mõju oli tuntav kohe, sest tegemist on väga konkreetse ja käegakatsutava muutusega. Inimesed väärtustavad kaasaegset töökeskkonda ja häid töötingimusi.

Üks tore traditsioon, mis meie inimesed kolmel päeval nädalas kontorisse toob, on ühised lõunased treeningud. Oleme seda teinud juba üheksa aastat. Ühelt poolt annab treening võimaluse keset päeva korraks tööasjadest eemalduda ja aju puhata, teisalt aitab see hoida järjepidevust ja üksteist motiveerida. Kui teised lähevad trenni, on endalgi raskem kõrvale viilida. Nii toetame üksteist heade harjumuste hoidmisel.

Mis on kestlikku tööelu juures kõige keerulisem teema, mida ettevõtted kipuvad enda kohta ilustama või millest on ebamugav rääkida?
Tegelikult ei ole siin midagi uut. Küsimus on ikka väärtustes ja selles, kas me ka päriselt nende järgi elame. Kas töökeskkond näeb hea välja ainult väljapoole või on see päriselt töötajat toetav? Oluline on läbi rääkida, millised on tööandja tegelikud ootused töötajale. Võime küll öelda, et ootused on paigas ja me ei eelda töötajatelt liiga palju, kuid tegelikkus võib olla sootuks teine. Ühelt poolt soovitakse jätta muljet kaasaegsest töökeskkonnast, kus inimesed tunnevad end hästi ja neile ei esitata ülemääraseid nõudmisi, teisalt aga oodatakse töötajatelt pidevalt rohkem, kiiremini ja paremini.
Tähtis on, et kokkulepped peavad paika ja toimivad mõlema poole jaoks. Töötaja võtab kohustuse teha oma tööd ja mina tööandjana vastutan selle eest, et tal oleks töö tegemiseks vajalik toetav keskkond. See on vastastikune kokkulepe, mitte ühe poole lõputu kohanemine teise ootustega.
Seepärast ei tohiks me seda kokkulepet ilustada jutuga toredast töökeskkonnast, rõõmsatest inimestest ja töötajate soovist panustada, kui tegelikkuses oodatakse neilt pidevalt rohkem ja kiiremini. Hea töökeskkond ei tähenda üksnes häid suhteid ja positiivset õhkkonda, vaid ka õiglast töökoormust, selgeid ootusi ja kokkulepetest kinnipidamist. Töötaja pühendumust ei saa võtta iseenesestmõistetavana ega kasutada põhjendusena, miks temalt üha rohkem nõuda.
Mida on Fondia ise sellel teekonnal veel õppimas? Kus näete praegu kõige rohkem arenguruumi?
Üks suuremaid õppetunde kestliku tööelu teekonnal on olnud just tehisaru kasutuselevõtuga kaasnev. Panime tehisarule alguses väga suured ootused. Arvasime, et selle kasutamine muudab töö palju lihtsamaks ning inimestel tekib juurde vaba aega või vähemalt rohkem ressurssi muude ülesannetega tegelemiseks. Tegelikkuses pole see aga seni päris nii läinud.
Peame selgust looma ja õppima, kuidas tehisaru enda jaoks päriselt kasulikult tööle panna, nii et see toetaks meie tööd, mitte ei looks uusi ootusi ja lisakoormust. Just siin näengi veel tublisti arenguruumi.
Millistes teemades on Nobel olnud Fondiale partneriks ja mida on senine koostöö aidanud teil paremini teha?
Meil on väga hea meel, et oleme koostöös Nobeliga kasvatanud oma nähtavust Google’i otsingutes, tehisintellektil põhinevates otsingulahendustes ja erinevates sotsiaalmeediakanalites.
Nobel vastutab peamiselt meie digikampaaniate seadistamise ja haldamise eest, kuid toetab meid ka SEO ja GEO teemades ning aitab leida uusi võimalusi digitaalse nähtavuse kasvatamiseks.
Fondia Eestis on ainult üks turundusinimene, seega annab koostöö Nobeliga meile ligipääsu vajalikule kompetentsile ja lisajõule, et meie saaksime keskenduda oma turundustegevuste strateegilisele juhtimisele. Kuna selles valdkonnas tekib iga päev uusi võimalusi ja arengud toimuvad kiiresti, on suurepärane, et saame oma küsimustega alati Nobeli ekspertide poole pöörduda ning nende teadmistele ja kogemustele toetuda.