Mina olen Nobelis digi- ja sotsiaalmeedia projektijuhti praktikant. Hetkel õpin teist aastat BFMis reklaami ja suhtekorraldust. Vabal ajal meeldib mulle küpsetada, reisida, raamatuid lugeda, filme vaadata ja palju looduses viibida.
Praktika õppeaine peaks meil koolis olema alles kolmandal aastal, aga kuna huvi on suur, siis olen ikka silmad-kõrvad lahti hoidnud erinevate huvitavate kuulutuste ja pakkumiste osas. Vaatasin üks päev niisama ajaviiteks Facebookis ringi, ja märkasin Nobeli praktikaprogrammi kuulutust (digimeedia võlurid). Klõpsasin reklaami peale, lugesin kirjeldust ning koheselt jäi mulle silma digi- ja sotsiaalmeedia projektijuhi praktika positsioon, mis minu erialaga ka hästi sobis. Mulle meeldis, et tegu oli programmiga – see andis kindluse, et praktika on läbimõeldud ja mind ei jäeta unarusse, et mul on tegevust ja minuga on arvestatud. See oli minu jaoks väga oluline. Samuti on Nobeli tehtud tööd väga muljetavaldavad – põhjalikud, detailselt läbimõeldud ja professionaalsed. Teadsin, et praktikaperioodil saan õppida kogenud tegijatelt, kes teevad oma tööd hästi ja kvaliteetselt.
Tahtsin kindlasti selgeks saada Facebook Meta Ads Manager keskkonnas reklaamide tegemise. Varasemalt olin sellega küll kokku puutunud, aga ühtegi reklaami nullist polnud seadistanud. Kiire väljaõpe ja praktikantide ühise projekti raames saingi seda paari postituse peal katsetada. Loomulikult huvitas mind, kuidas digiagentuuris töö käib ja milline näeb välja edukas projektijuhtimine. Samuti ootasin teiste praktikantidega kohtumist.
Teadsin, et minuga samal ajal alustab veel 5 praktikanti, aga mitte seda, et meil on ka ühiseid projekte. See oli väga positiivne üllatus.
Nädal enne praktika algust korraldas personalijuht Jaanika icebreaker-kohtumise läbi veebi, et esimesel päeval oleks toekam alustada. Veebikõnes tutvustasime ennast lühidalt ja tegime ka paar tutvumismängu.
Esimesel nädalal sain aru, et Nobelis on kõik väga toredad. Tundsin koheselt, et me olime siia oodatud.
Käisime kõik oma mentoritega kohusetundlikult igal koosolekul kaasas. Kohe kaasa küll rääkida ei osanud, aga kõrvalt jälgides sai tegelikult Nobeli kohta päris palju teada. Nägin, kuidas töötajad suhtlesid omavahel ning kuidas klientidega. Nägin, kuidas projektijuht reaalselt projekte juhtis ja koosolekuid läbi viis. Õppisin Nobeli väärtuste kohta, samuti tehti meile erinevate valdkondade ja toodete tutvustusi. Tutvusime teiste töötajatega, nende tööülesannetega ning kontori korraldusliku poolega.
Meid võeti väga ilusti kõigi poolt vastu: esimese nädala lõpus tulime kõik kokku, sõime pitsat ja jagasime muljeid esimesest nädalast. Nobelis on palju ühisüritusi, kuhu ka meid kaasati, nagu näiteks lauamänguõhtu, tarkusehommik ja suvepäevad.
Kui asjadest juba natuke aru saime, anti meile iseseisvaid ülesandeid, mille kallal nokitseda. Minu mentor Mari-Helena edastab informatsiooni alati väga rahulikult ja arusaadavalt. Juhised ja ülesanded tema poolt olid põhjalikud ja ka minuga üle räägitud. Tegelikult olid kõik töötajad väga abivalmid ning küsimuste korral alati aitasid.
Üsna kiiresti visati mind tundmatus kohas vette. Mulle anti juhtida praktikantide ühine projekt. See oli minu esimene tööalase projekti juhtimise kogemus, seega väga minu mugavustsoonist väljas. Tundsin, et õppisin sellest kogemusest väga palju ja üsna kiiresti läks esimene pabistamine mööda. Koos teiste praktikantidega oli väga lõbus koos ideid genereerida ja ellu viia. Mulle väga meeldis, et praktikante oli mitu ja me alustasime enam-vähem samal ajal. Saime koos samal ajal segaduses olla ja teineteise kogemustega samastuda. Koormus oli 3 päeva nädalas, mis oli samuti väga mugav, eriti kuna praktika esimestel nädalatel oli minul ülikool veel käimas.
Kindlasti oli kõige suurem väljakutse praktikantide esimese ühise projekti juhtimine. Just see esimene ühine koosolek, kus pidi esialgse plaani paika panema ja ülesanded ära jagama.
Turunduse ja kommunikatsiooni juht Lisandra mainis ühel koosolekul jutu käigus, et kui anda ülesandele mitu vastutajat, ei vastuta lõpuks mitte keegi. Väga oluline mõte just projektijuhtimises. See jäi minu jaoks kõlama. Sain taaskord kinnitust, et tuleb küsida kohe, kui midagi tundub segane – säästad aega ja närve. Panin tähele, et meeskond, kus igaühel on oma tugevused, teeb tiimitöö kordades lihtsamaks. Erinevad inimesed täiendavad projekti.
Minu soovitus tulevastele praktikantidele kõlaks nii: hoia avatud meelt. SUHTLE-UURI-KÜSI ja kogu võimalikult palju informatsiooni, sest küsija suu pihta ei lööda. Head asjad hakkavad juhtuma siis, kui mugavustsooni piiridest väljud.
