Sageli keskendutakse ligipääsetavusest rääkides peamiselt puuetega inimestele, kuid see tõstab veebilehe kasutusmugavust kõigi külastajate jaoks. Samuti parandab lehe optimeerimine tugitehnoloogiatele ka lehe leitavust otsingumootorites.
Ligipääsetav veeb võib seega jõuda rohkemate inimesteni, pakkudes paremat kasutajakogemust ja avades ukse laiemale kliendibaasile. Seetõttu tasub nõudeid näha kui investeeringut oma veebilehe kvaliteedi, nähtavuse ja kliendibaasi kasvatamisse.
Vaatame, milliste ettevõtete kodulehti nõue puudutab ja mis on kõige olulisemad tehnilised ja sisulised põhimõtted, mida oma veebilehe vastavusse viimisel arvesse võtta.
Kellele ligipääsetavuse nõuded kohalduvad?
Ligipääsetavuse nõuded hakkavad kehtima erinevatele erasektori digiteenustele, aga veebilehtede kontekstis puudutab see järgmisi valdkondi:
- E-kaubandus – e-poed, kus saab teenuseid ja tooteid veebist osta.
- Finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete kodulehed.
- Transporditeenust pakkuvate ettevõtete kodulehed.
Nõudest on vabastatud mikroettevõtted, millel on alla 10 töötaja ja aastakäive alla 2 miljoni euro. Samuti on nõudest vabastatud selline veebisisu, mida pärast seaduse rakendumist enam ei uuendata.
Avalikule sektorile on ligipääsetavuse nõuded kehtinud juba aastast 2019 ja seda kõigile kodulehtedele. Kui avaliku sektori asutus ei ole siiani oma veebilehte nõuetekohaseks teinud, on nüüd, kus nõuded laienevad ka erasektorile, viimane aeg seda teha.
Millised on veebilehti puudutavad nõuded?
WCAG 2.1 AA ja EN 301 549 digiligipääsetavuse standardi nõudeid on kokku üle 100, aga neist esmast tähelepanu vajavad järgmised:
- Veebileht on klaviatuuriga kasutatav – Veebilehel peab saama täies ulatuses navigeerida ainult Tab-klahviga ja kõik tegevused, ka vormide täitmine ja ostu sooritamine, peavad olema teostatavad ilma hiireta. Sageli katkeb tegevus just ostu sooritamisel kassasse jõudes.
- Fookuse nähtavus – Veebilehel klaviatuuriga liikudes peab alati olema näha, milline kasutajaliidese element on fookuses.
Näide klaviatuuri navigatsioonist ja fookuse nähtavusest: https://www.visitsaaremaa.ee/
Loe lähemalt tehtud töö kohta SIIT
- Loogiline ja järjepidev ülesehitus – Menüü, nupud ja struktuur peavad olema ühtsed kogu veebilehel, et kasutaja õpiks kiiresti, kuidas lehel navigeerida.
- Veebileht on kasutatav ekraanilugejaga – Ligipääsetaval veebilehel kasutatakse semantilist HTML-i, mis tähendab, et sisu on arusaadavalt ja loogiliselt üles ehitatud. Näiteks lehe pealkiri on tähistatud kui <h1> ja alampealkirjad kui <h2>-<h6>, et ekraanilugeja oskaks sisu struktuuri edasi anda.
Interaktiivsed elemendid nagu nupud on märgitud koodis korrektselt, näiteks <button>Lisa ostukorvi</button>.
Äärmiselt oluline on ka keele atribuudi (nt <html lang=”et”>) kasutamine, et ekraanilugeja saaks aru, mis keeles koduleht on.
Lisaks tuleb dünaamilise sisu puhul kasutada vajadusel ARIA atribuute, et abitehnoloogiad mõistaksid lehel toimuvat. Tavapärane näide on rippmenüü avanemine, kus tuleks kasutada ARIA atribuuti, et ekraanilugeja teaks, et osa sisust on nüüd nähtav.
- Tekstiline alternatiiv piltidele ehk alt-tekst – Infot sisaldavatel piltidel peab olema sisukas alternatiivtekst (alt), et nägemisvaegusega kasutajad mõistaksid foto sisu.
- Piisav kontrastsus teksti ja tausta vahel – Teksti loetavuse tagamiseks peab kontrastisuhe olema tavalise teksti puhul vähemalt 4.5:1 ja suure teksti puhul 3:1.
Concise.ee koduleht – lihtsaim viis teksti kontrastust kontrollida on Chrome brauseri DevTools Accessibility tööriist. Roheline linnuke viitab sellele, et kontrastus on piisav.
Loe lähemalt tehtud töö kohta SIIT
- Skaleeruv disain – Kasutaja peab saama teksti suurendada kuni 200% (kas brauseri suumiga või kasutaja enda abitehnoloogiaga) ilma, et veebileht muutuks kasutamatuks.
- Veebivormide korrektne märgendamine – Vormiväljad peavad olema koodis korrektselt tähistatud, et ekraanilugejat kasutav külastaja saaks vormi ennast nägemata aru, mida igale väljale kirjutada.
- Liikuv sisu peab olema kasutaja poolt juhitav – Kui lehel on automaatselt muutuv sisu (näiteks slaider), peab kasutajal olema võimalus seda peatada, pausile panna või käsitsi juhtida. Liigne liikumine võib olla häiriv ja raskendab sisu tajumist.
- Veebilehel peab olema ligipääsetavuse infot sisaldav sisuleht – Sisuleht annab külastajale ülevaate sellest, kuidas veebileht on ligipääsetav, milliseid abivahendeid see toetab ja millised piirangud lehel esinevad.
Mis juhtub, kui nõudeid mitte järgida?
Kui veebileht ei vasta ligipääsetavuse nõuetele, võib kasutaja esitada kaebuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). Samuti teostab TTJA ligipääsetavuse kontrolli iseseisvalt. Ametil on õigus mittevastavuse korral teha ettekirjutusi ja anda tähtajad puuduste kõrvaldamiseks.
Kuidas oma veebilehe vastavust kontrollida?
Lihtsaim on kontrollida seda, kas veebileht on klaviatuuriga navigeeritav. Piisab sellest, kui avada leht, vajutada Tab-klahvi ning jälgida, mis seejärel juhtub. Kui visuaalselt midagi ei muutu või olulisi elemente nagu näiteks menüüd ei ole võimalik avada, siis ei tööta leht ootuspäraselt.
Täiendavatele nõuetele vastavuse kontrolliks on loodud erinevaid veebipõhiseid auditi tööriistu nagu näiteks WAVE. Nende puuduseks on aga see, et tulemuste tõlgendamine võib üsna keeruliseks ja tehniliseks osutuda. Samuti vajab enamike muudatuste teostamine kogenud veebiarendaja abi.
Kui soovid põhjalikku ja arusaadavat hinnangut koos konkreetsete soovitustega, tasub pöörduda spetsialistide poole. Nobel Digitali veebitiim annab sulle ülevaate sellest, mil määral vastab sinu veebileht ligipääsetavuse nõuetele, ja pakub välja, kuidas puudusi parandada.
Autor: Vahur Mäe, Nobel Digitali veebiteenuste tootejuht
