Visualiseeri tulevikku ja tee seda regulaaselt!
Töötan täna mitmete organisatsioonidega ja mulle meeldib teha harjutust, kus juhid panevad silmad kinni ja minuti jooksul peavad visualiseerima endale võimalikult detailirohke tulevikupildi. Õppisin seda Harvardi ülikoolis professorite käest eelmisel kevadel, kui mul õnnestust osaleda ülikooli töötoas, kuidas ettevõttele strateegiat luua. Miks see on oluline? Nende tehtud uuringud näitavad, et juhid, kes suudavad tulevikku visualiseerida, on umbes 30% kasumlikumad ja kasvavad ca 200% oma ettevõttega enam, kui need, kes seda ei tee. Muide kõik juhid ei suuda tulevikku eelpildistada (EFT – episodic future thinking). See on nii suure tõenäosusega inimestel, kel on depressioon või ärevus – need, kes kannavad enda seljas liiga palju, ei usalda inimesi ja on pigem mures, võibolla ka stressis. Ärevad inimesed näevad tulevikku negatiivsena, ebamäärasena ja positiivsed stsenaariumid nendes motivatsiooni suure tõenäosusega ei sütita.
Teine inimene, kes tuleviku vaatamise tähtsust rõhutab, on Peter Hawkins. Ta ütleb, et kui Sa täna lahendad juba käesolevaid probleeme, siis Sinu ettevõte ei jää püsima. Sul peab olema midagi, mis teenindab juba täna järgmisi generatsioone. Samuti lisab ta, et kui Sul ei ole maailma parandavat ideed, siis noored Sinu juurde tulla ei taha. Mõtle, mis on Sinu ettevõttes täna see, mis teenindab juba täna tulevikku!
Tulevikujuhi üks suurimaid kompetentse on minu arvates oskus märgata tulevikunõudlust ja trende, millised alles kujunevad maailma lisaks nendele, millised täna juba käes on. Probleemid, millised juba täna eksisteerivad meeldivad juhile rohkem, sest nende lahendamine tundub praktilisem ja on lihtsam. Jätkusuutlik juht näeb kaugemale. Ta eelpildistab tulevikku regulaarselt. Otsib uusi signaale, aga loob neid ka ise, millised aitavad tulevastel põlvedel elada turvalises, tasakaalus maailmas.
Milliseid küsimusi juht peaks endalt küsima?
Iga päev räägitakse jätkusuutlikkusest. Sellest, kuidas ettevõtted on muutumas hoolivaks ja on leidnud viisi, kuidas maailma kestlikkusele kaasa aidata. Sama tugevalt näen, et suure osa ettevõtete jaoks on kestlikkus lihtsalt linnukese täitmise ülesanne, täitmaks etteantud reeglistikke, nõudeid ja näida seeläbi hoolivana. Jätkusuutlikkusest on saanud uus äri: ostetakse märke ja sertifikaate, mis ei pruugi peegeldada päriselt muutust.
Ma olen kindel, et kuigi ESG (Environmental, Social and Governance) teema saab olema reguleeritud ja kommunikeeritud päev päevalt aina enam, siis sellest ei piisa, et toimuks muutus. Muutus peab sündima mõtteviisis, uskumustes ja hoiakutes. Jõudma selleni, et ka minu tegevus loeb. Kui võrrelda inimeste vastutustundlikkust oma söögikausi vs maailma ees, siis see kaldub tugevalt oma nina poole. Kuulen tihti ütlemisi, et esmatähtis on, et minu ettevõte teeniks kasumit. Jah on ja peabki teenima, sest kasumlikkus on terve ettevõtte üks tunnustest, kuid vähesed küsivad endalt mille nimel see kasum teenitakse? Kas Sinu ettevõte peab üldse elama, kui ta teenib vaid omaniku rahakotti või kui ta saastab loodust, tekitab sotsiaalset kahju või õhutab kurja? Ehk õige küsimus oleks, millist probleemi ma enda ettevõtlusega maailmas lahendan? Vastakem sellele küsimusele ja alles siis mõelgem, kuidas lahendada probleem kasumlikul viisil.
Me jõuamegi sinna, et kõik algab juhtimisest ja juhi mõtlemise ulatusest.
Maailma mõtteviisi saab muuta kahte pidi:
1. Läbi uue nõudluse tekitamise.
Juht saab eest vedada mõtteviisi ja näidata ette uue nõudluse teket viisil, mis tõestab, et nii on tervikule – inimesele ja tulevastele põlvedele parem.
2. Läbi tarbija, kes on nõudlik ettevõtjate suhtes.
Tarbija saab juhi mõtteviisi muuta näidates üles rahulolematust tema poolt pakutavate teenuste vms vastu, kui need ei teeni parimat eesmärki.
Liiga vähe mõtleme juhtidena sellele, mis meist maha jääb. Ehk liiga vähe küsime: kas ja kuidas minu tegevus loob väärtust tulevastele põlvedele?
Kestliku kultuuri loomine ja vastutuse võtmine
Jätkusuutlikkuse teema tõstatamine ja selle muutmine ettevõtte kultuuri osaks nõuab pingutust. See protsess võtab aega ja nõuab järjepidevust. Kultuur, mida me juhtidena paratamatult iga päev loome ja kasvatame, on seotud uskumustega. Uskumused määravad inimeste käitumised ja me teame, et uskumusi muuta on keeruline. Kui ma usun, et minust ei sõltu midagi, siis suure tõenäosusega ma enda käitumises midagi ei muuda. See kehtib ka jätkusuutlikkuse kohta.
Kuidas panna juht uskuma, et tuleviku eest vastutab just tema ise?
Ma arvan, et mitmed ettevõtted ei oska, kuid ka ei taha sellele ebamugavale küsimusele “millist kasu ma enda tegevusega tulevastele põlvedele loon?”, vastata, sest vastus ei pruugi meeldida. Mis siis saab, kui vastus on “ma ei loogi kasu”? Ja mida siis teha? Vastus on: “Otsi uut ärimudelit! Otsi uut nõudlust!”
Jätkusuutlik juht on visionäär, kes juhib oma ettevõtet nii, et see arvestab ühtaegu majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku vastutusega. Tema otsused ei lähtu pelgalt kasumist, vaid pikaajalisest väärtusest.
Jätkusuutlik juht teab, et vastutus tuleviku ees algab temast endast.
Kuuleme tihti, et keskkonna jalajälge peab vähendama, aga kuidas on juhtimise jalajäljega? Tegelikult ei olegi ju vahet, kas jalajälg on suur või väike, tähtis on, et see on teinud maailma paremaks. Tänapäeva tehnoloogia ajastul, kus hirm tuleviku ees on omal kohal, on veelgi tähtsam, et maailm oleks heade juhtide kätes.
Lugesin hiljuti Natalie Chladek’i artiklit Harvard Business Review’s jätkusuutliku juhtimise kohta. Seal toodi välja mõned huvitavad soovitused ja faktid:
- Ole “purpose – driven” ehk siis missioonist lähtuv oma ettevõtluses. HBR kirjutab, et viimaste uuringute kohaselt umbes 89% juhtidest usub, et jagatud missioon või mõte tõstab töötajate pühendumust oluliselt. 85% töötajatest soovitavad ettevõtet suurema tõenäosusega, kui sel on mingi maailma parandav mõte. Loo enda organisatsioonist see, kes teeb maailmale head ja ära ole pelgalt see, kes maksab töötajatele palka.
- Tekkinud on uus nõudlus “jätkusuutlikud tooted”. Uuringud näitavad, et milleniumil sündinud inimesed on nõus rohkem kulutama, kui tegemist on sotsiaalse vastutustundega toodetega. Ehk kui Sinu ettevõte võtab vastutuse, siis on Sul võimalik võita uusi segmente ja tegelikult turuosa kasvatada. Juba 2019. aastal tehtud uuring näitas, et 73% ülemaailmsetest tarbijatest on valmis oma tarbimisharjumusi muutma, kui see on jätkusuutlik.
- Tee koostööd. Üksi on raske suurt pilti mõjutada. Tee strateegia, mis teenib tulevasi põlvkondi. Nii kaitsed end ka negatiivse maine eest.
See kõik toetab eelräägitut.
Juhtimise jalajälg on kõige olulisem jalajälg maailmas
Ma usun, et juhtide käitumise ja mõtteviisi muutmine on üks kõige olulisemaid tegureid jätkusuutlikuma tuleviku loomisel. Juhtimise jalajälg – see, kuidas juhid kujundavad otsuseid ja suunavad inimesi – võib olla kas maailma parandav või kahjustav. Tänapäeva tehnoloogia ajastul, kus tuleviku ees on palju hirme, on veelgi tähtsam, et maailm oleks heade ja vastutustundlike juhtide kätes.
Iga juht peaks endalt küsima: Millise maailma ma jätan maha oma lastele ja lastelastele? Juhtimine ei tähenda ainult tänaste probleemide lahendamist ja oma lastest heade kodanike kasvatamist. See tähendab ka seda, et su otsused jätavad maailma parema paigana, kui see oli siis, kui sa juhina alustasid.
Autor: Kristiina Tukk, Nobel Digital partner
