Märkan hommikul tööle sõites reklaami, kus suur energiakontsern teatab, et koos temaga saab maailma puhtamaks muuta. Iga päev näeme üha enam maailmapäästvaid loosungeid, mure kestlikkuse pärast on saamas iga ettevõtte ja inimese elu pärisosaks. Mõnel juhul ka trendiks või äriideeks.
Kuidas aru saada, mis on päris ja mis mitte? Kas metsa maha võtta või mitte? Kas osta elektriauto? Kas panna majja konditsioneer? Kas sorteerida prügi? Maailmas on justkui kaks leeri: üks ütleb ühte ja teise ülesanne on see ümber lükata. Õhus on pidev huvide ja väärtuste konflikt.
Mind huvitab kõige enam, kuidas saab turundusagentuur jätkusuutlikkusse panustada. Samuti on ilmselge, et päriselt maailma päästmiseks jääb pelgast prügi sorteerimisest ja kõlavatest loosungitest väheks. Suhteliselt levinud on arusaam, et jätkusuutlik turundus on pelgalt see, kui aitame turundada tooteid-teenuseid, mis on olemuselt keskkonnasõbralikud või siis nii-öelda „head“. Tänaseks olen kindel, et see ei ole siiski peamine.
Turundus seab trende
Ilmselt saame öelda, et turundus on justkui majanduse sõsar. Kui tahame muuta majandust, tuleb muuta turgu, nõudlust – kuid turgu veab turundus. Tähtis on möönda, et süsteemid, mis on suunatud ainult kasvule ning majandusnäitajatele, võivad olla keskkonnale kahjulikud. Jätkusuutlik turundus kaitseb keskkonda sellega, et juhib nii tootmise kui ka tarbimise muutust purpose driven ehk eesmärgistatud tegutsemise ning sellest lähtuvate lahenduste pakkumisega.
Iga kord, kui turundus-, meedia- ja loovinimesed teevad strateegilise või loomingulise otsuse, on neil võimalus see jätkusuutlikkuse nurgast läbi mõelda, jõustada kestlikke norme ning väärtusi, tõsta esile säästvat käitumist. Iga turundaja peaks seda meeles pidama ning tegema.
Minu silmis on jätkusuutlik turundus mõttega tegutsemine, kus suuname ettevõtteid, kaubamärke ning ühiskonda mõtlema jätkusuutlikule tulevikule. Seeläbi kasvatame teadlikkust ja mõjutame inimeste käitumist kõikides ühiskonna majandus- ja sotsiaalkultuurilistes süsteemides. Samal ajal on meil ka võimalus vastutus võtta. Nii loob turundus trende nügides tuleviku heaolu, mis on pikaajalise mõjuga.
Lühidalt: turunduse ülesanne on lisaks müügi toetamisele hoida nii ühiskonna kui keskkonna tervist ning kujundada majandust nõnda, et tulevastel põlvedel oleksid paremad elutingimused. Tuleb luua pakkumisi, mis edendavad niisugust mõtlemist ning teenivad seeläbi kogu ühiskonna, mitte pelgalt üksiku ettevõtete huve.
Cambridge’i ülikooli professor Charlie Thompson kirjutas eelmisel suvel nii:
„Mõiste „turunduse jalajälg“ viitab füüsilisele reaalsele mõjule, mida turundusstrateegiad, -otsused ja -tegevused avaldavad meie ühisele pikaajalisele heaolule ning seda toetavatele sotsiaal- ja keskkonnasüsteemidele.
Säästva turunduse roll on peamiselt äritegevuse ja ühiskonna ristumiskohas, et juhtida positiivseid muutusi nii tootmises kui tarbimises, kaitstes ning taastades sotsiaal- ja keskkonnasüsteemide tervist. Tuleviku turundus vastutab oma otsese tegevuse (kampaaniate, sündmuste jms loomine) kaudu tekitatud kaudse jalajälje eest – ja ka selle eest, mida see jalajälg mõjutab.“
Seega kui turundusagentuur päriselt keskkonnast hoolib, peab ta huvi tundma oma kliendi missiooni vastu, aru saama turundatava kohast ja rollist ühiskonnas ning keskkonnas. Oluline on, et iga ettevõte ja ka selle tooteid-teenuseid turundavad inimesed mõistaks, milleks on ettevõte ellu kutsutud või loodud.
Samuti on tähtis mõista, et tänane tegevus mõjutab tingimata ka tulevasi põlvkondi ehk me jätame jälje – ükskõik, mida me ettevõtjatena teeme.
Kuigi need küsimused ei ole veel kõigi agentuuride kultuuri pärisosa, olen kindel, et mõne aasta pärast on tegemist elementaarse hügieeniga.
Turundus kui väärtuste kujundaja
Turundus kujundab meie kõigi arusaama sellest, mis on väärtuslik ja ambitsioonikas. Samuti mõjutab turundus meie individuaalseid ja kollektiivseid väärtusi, maailmavaadet, identiteeti ning elustiili.
Turundus avaldab nii otsest mõju sellele, mis on inimeste ja rühmade jaoks „normaalne“ ning soovitav nendes kultuurides ja ühiskondades, kus tegutsetakse. Seetõttu on turunduse roll ühiskonnas äärmiselt suur, ehkki me seda igapäevaselt ehk sellisena ei taju.
Seda mõju nimetab juba viidatud Charlie Thompson „turunduse ajujäljeks“ – brainprint of marketing. Turundus siseneb ühiskonda kaubamärkide, reklaamide, meelelahutuse, kirjastamise, tootmise ning tootedisaini kaudu. Selle läbi, mida ühiskonnale edastatakse – aga ka sellest lähtuvalt, mis jäetakse edastamata. Uus turunduspraktika nõuab turunduse ja sellega seotud loomingulise tegevuse mõjude teadvustamist.
Kujundame turunduse ümber nii, et turunduseesmärgid oleksid kooskõlas meie ümber oleva maailma vajaduste ning moraalinormidega. Jätkusuutlikku turundust võib viljeleda igaüks – õigemini seda peakski tegema igaüks!
Agentuuri roll on esitada oma klientidele nii väljakutseid kui ka õigeid küsimusi, vajadusel koputada ka viimaste südametunnistusele.
Artikkel ilmus algselt Äripäeva blogis ja Kestlikkusuudised.ee lehel.
Autor: Kristiina Tukk, Nobel Digital partner
