Olen läbimas BFMis nüüdismeedia magistriõpet, kuid lisaks ka humanitaarhunt Kriimsilm, peaasi, et tema ametid pliiatsi, pastaka, klahvide või krihvliga seostuvad. Vabal ajal loen, kirjutan, käin ohtralt viktoriinidel ja tegelen senise statistika põhjal keskmiselt umbes korra kümnendis räppmuusikaga. Muusikast üldiselt on tehtud raadiosaateid, kirjutatud tutvustavaid kokkuvõtteid ja arvustusi, igatahes üritan pidevalt kätt selle pulsil hoida.
Olin Nobelist kuulnud juba varem, aga praktikaprogrammist sain teadlikuks läbi Turundajate Liidu lehel jagatud kuulutuse. Ajastus oli ideaalne, sest otsisingi just teed tagasi loovmaailma, sihiga varasemat kogemustepagasit täiendada. Tahtsin ka agentuuri ökosüsteemist osa saada – olin mõne aasta eest praktikal, kus seesama siht saavutamata jäi, sest kontorid olid pandeemia tõttu lihtsalt kinni. Loovate tegevuste puhul ei saa aga üle ega ümber sünergiast, ning see on Zoomi vahendusel tõrges liikuma. Lisaks kõnetas mind Nobeli taust: teadsin seda pigem digiagentuurina, ning kuna teost ja näost kuvas läbi ka tehnilisem pool, siis pakkus huvi, kas see kirjutamisprotsessile näiteks SEO-tegevuste läbi muu reklaamimaailmaga võrreldes teistsuguselt vormi annab.
Varasem ettekujutus Nobelist oli mul seega olemas, ent üllatav oli avastada, et ettevõte oli palju vanem, kui arvasin, ning muutuvas ajas oma nime uuendanud ja tegevusalasid laiendanud. Kohanemisvõime on kuldaväärt omadus ükskõik mis alal. Meenub NBA ja Brook Lopez, kes justkui muutuvaid aegu ennetades oma mängule kolmepunktiviske lisas. Huvitav oli ka ärimudel: Nobeli mitmekesine klientide nimistu hõlmab väga erinevas suuruses ettevõtteid. Sümpaatne on just see, et koostööd tehakse ka paljude väiksemate klientidega.
Nobeliga sai tutvuda järk-järgult, kuni ühel hetkel oli ümbrus tuttav ja omane. Jooksvalt avanes võimalus igat tutvustavat slaidi ja graafikut selle taga peituvate inimeste ja tegevustega seostada. Terviku osadeks võtmise, vaatamise ja tagasi kokku panemise protsess aitas kõike ka paremini hoomata. Peamiselt käis töö koos Nobel Creative’i ehk loovtiimiga.
Tööga sai samuti sedamööda tutvuda, kuidas ühe või teise kliendiga seotud ülesanded päevakorda tulid. Õppimist ja vaheldust oli palju. Lootsin hankele pakkumuse koostamise alal kogemust juurde saada, õnneks täpselt nii ka läks. Selle eri etappide kallal käis töö pikka aega ja sellisena jäi ta ühe juhtmotiivina ka kogu praktikat defineerima. See kätkes endas tervikpildi tajumist ja sellest sobiva lähenemise tuletamist, tööd mitmete eri meediumitega ning veendumist, et kõik väiksemad detailid tervikuga sobivad. Muidugi ka kollektiivset ajuragistamist, kus eri liikmed ühise eesmärgi nimel tööle hakkavad, ühes kõigi sellele omaste tupiktänavate ja rebaseurgudega. Selgushetk, kus tundsid, et põhisõnum paika loksus, oli ilus.
Kui kogu praktikaperioodi kuidagi kokku võtta, siis loovkirjutaja perspektiivist on suurim õppetund võib-olla just mõtlemisega seostuv. Üks on hoolitseda nende tekke eest, teine nende vajalikku vormi valamine. Mõttevahetuse väärtust heade ideede tekkimisel on raske ülehinnata. Tähtaegadest ning eri teemadest ja mahtudest ümbritsetult pead suutma kiiresti ühelt teemalt teisele ümber lülituda. Distsiplineeritult tegutsema (ja mõtlema), et tekstid saaksid valmis. Õigel ajal, õiges mahus. Teisisõnu võib ehk öelda, et pead õppima inspiratsiooni meelevallas olemise asemel inspiratsiooni enda kasuks töötama panema.
Tunnen, et astusin praktika käigus olulise sammu edasi ning soovitan praktikat soojalt teistelegi, keda digi- või loov maailm kõnetab. Leia vaid endale enim sobiv roll ning ole valmis õppima, küsima ja nii ridade vahelt kui ka ridade seest lugema, et võimalikult palju omandada.
