21. sajandi esimese kvartali lõpuaastad on meile toonud põneva elu. Paljud ei oleks selliseid asju osanud uneski näha või arvati, et taolised sündmused on tänapäeval pigem ulmekirjanduse valdkonda kuuluvad nähtused – nagu hiljutine pandeemia. Kuid alati ei pea valmis olema ainult globaalseteks katastroofideks, vaid igapäevaelu häirivad sündmused võivad trükimusta peal kohati isegi triviaalsed tunduda või ei oska inimesed lihtsalt mõelda nendega kaasnevate tagajärgede peale. Meid võivad tabada lokaalsed ebamugavused, nagu ulatuslikud elektrikatkestused, lumetormid ja nii edasi.
Kriisideks valmistumine olgu aga aktuaalne igaühe päevakavas. Selle kõige jaoks on aga tähtis eeltöö ning Päästeameti veebileht www.olevalmis.ee peaks aitama ootamatusteks valmistuda. Praegusel kujul ei ole kõnealune leht aga üleliia kasutajasõbralik ega -mugav. Meie saime võimaluse anda Päästeametile perspektiivi, kuidas olukorda parendada. Kuid veebilehe kasutusmugavuse tõstmisele peab eelnema ulatuslik eeltöö – samamoodi vajab eeltööd ka kriisideks valmisolek. Viisime läbi vana kodulehe auditi ning uue kodulehe prototüübi kasutajamugavuse uuringu.
Kõik nõuab eeltööd
Nagu kriisiks valmistudeski, tuleb kasutajasõbralikuma veebilehele loomisel paika seada eesmärgid ning kaardistada hetkeolukord. Päästeameti veebilehe www.olevalmis.ee sihtotstarbeks on konkreetsete käitumisjuhistega Eesti elanikkonna – nii lühiajalisteks kui ka pikaajalisteks – kriisiolukordadeks ettevalmistamine. Praegune veebileht toimib Siseministeeriumi haldusalas oleva Päästeameti koolitajate ehk valdkonna süvaekspertide infovarasalvena ning sellisena ei ole ta laialdasema elanikkonna jaoks eriti kasutusmugav.
Kuid Päästeametil on tõsine soov seda olukorda parandada – nad soovivad, et veebileht oleks kasutajale mugav töövahend, kust on võimalik leida operatiivselt ja vähese vaevaga teavet, kuidas kriisiolukordades hakkama saada. Laiemalt on kõnealuse lehe eesmärgiks pakkuda inimestele piisavalt infot ja töövahendeid, et paremini mõista loodusõnnetustega kaasnevaid mõjusid ja katastroofide tekkeohte. Samas on tähtis luua pinnas selleks, et inimesed oleksid võimelised tajuma kriiside võimalikke tagajärgi nii endale kui ka oma lähedastele, aga ka anda oskused ja teave, kuidas ligimesi neis olukordades kaitsta.
Tööplaan on ettevalmistuste kuningas
Kuna Päästeamet leidis, et www.olevalmis.ee ei ole enam kasutamiseks piisavalt mugav ja eesmärgipärane, siis Nobel Digital võttis valdkonna eksperdina oma õlule kasutajamugavuse uuringu läbiviimise ning tänapäevase ja plaanikohase veebilehe prototüübi kujundamise. Uue kodulehe algkuju disain pidi olema kasutajasõbralik, lihtsasti leitava infoga ning funktsionaalne.
Panime paika täpsema tööplaani, mis jagunes kolme faasi.
1. Esimene faas – audit ja kasutajakogemuse uuringu eeltöö.
a. Kasutajakogemuse auditeerimine (UX audit):
- Veebilehe hindamine. Hindasime põhjalikult veebilehe struktuuri, eesmärkidele vastavust, sellel navigeerimise lihtsust ning visuaalset järjepidevust. Eesmärgiks oli uurida, kuidas need elemendid on kooskõlas lehekülje eesmärkidega ning kas nad tagavad sujuva ja intuitiivse kasutajakogemuse.
- Disaini ja kasutajaliidese hindamine. Hindasime veebilehe disaini ja kasutajaliidest ning analüüsisime sobivust lehekülje eesmärkide ja sihtgrupi vajadustega. Hindamine keskendus sellele, kas disain järgib kaasaegseid standardeid, kasutatavuse põhimõtteid ja kasutajate ootusi. Analüüsisime disaini elemente, nagu värvipalett, paigutus ja interaktsioonid.
b. Kasutajakogemuse uuring:
- Küsitlus. Koostasime ja viisime läbi online-küsitluse (ligikaudu 100 inimesele), mis aitas koguda kvantitatiivset teavet suurema sihtgrupi kohta. Küsimustik võimaldas koguda laiema sihtgrupi arvamusi ja eelistusi ning andis ülevaate kasutajate ootustest veebilehe suhtes. Kvantitatiivsed andmed aitavad tuvastada suundumusi ja teha üldisemaid järeldusi, mis toetavad veebilehe arendamise strateegiat.
- Ettevalmistus intervjuudeks Päästeameti ja Puuetega Inimeste Koja võtmeinimestega. Ettevalmistuse hulka kuulus eelnev uurimistöö Päästeameti ja Puuetega Inimeste Koja kohta, küsimuste koostamine, intervjuuaegade koordineerimine, materjalide ettevalmistamine ning intervjuude planeerimine. Eeltöö käigus selgitati välja organisatsioonide tegevusalad, põhieesmärgid, struktuur ning tutvuti sihtgruppidega. See aitas saada ülevaadet organisatsioonide kontekstist ning intervjuudeks paremini valmistuda.
- Ettevalmistus kasutajate intervjuudeks ja kasutatavuse testimiseks. Ettevalmistuse hulka kuulus kasutajate intervjuuküsimuste koostamine, intervjuuaegade koordineerimine, materjalide ettevalmistamine ning intervjuude planeerimine. Ettevalmistuses valiti osalejad, kes esindavad sihtgruppe ja kellel on erinevad kasutajaprofiilid. See tagab mitmekesisuse ning võimaldab saada mitmekülgset tagasisidet kasutajakogemuse kohta.
2. Teine faas – kasutajakogemuse uuringu läbiviimine, analüüs ning aruande koostamine.
a. Kasutajakogemuse uuring:
- Intervjuud Päästeameti ja Puuetega Inimeste Koja võtmeinimestega. Intervjueerisime Päästeameti ja Puuetega Inimeste Koja võtmeisikuid, et saada parem arusaam nende organisatsioonide vajadustest, väljakutsetest ja eesmärkidest. Intervjuud andsid võimaluse kuulata ekspertide vaateid ning saada väärtuslikke teadmisi, mis aitavad kujundada veebilehe arendamise strateegiat.
- Kasutajate intervjuud ja kasutatavuse testimine. Viisime läbi kasutajate intervjuud, et kuulata sihtgrupi kogemusi, tagasisidet ja veebilehe kasutamisega seostuvaid vajadusi. Intervjuudest selgus, millised on kasutajate eelistatud funktsioonid, millised probleemid võivad tekkida kasutuskogemuse käigus ning milliseid parandusi võiks teha. See võimaldas keskenduda olulistele aspektidele ja teha informeeritud otsuseid veebilehe arendamiseks.
- Kasutajate persoonade ja teekondade kaardistamine. Kasutasime varasemaid uurimistulemusi ja intervjuudest saadud teavet ning analüüsisime kasutajate eelistusi, hoiakuid, käitumismustreid ja vajadusi. Lõime kolm erinevat kasutajate profiili ehk persoonat, kes esindavad sihtgrupi erinevaid segmente. Iga kasutajapersoona kohta koostasime üksikasjaliku kirjelduse, mis sisaldas nende demograafilist teavet, eesmärke, vajadusi, väljakutseid ning eelistatud tegevusi veebilehe kasutamisel.
b. Kasutajakogemuse auditeerimine (UX audit):
- Google Analyticsi analüüs. Kasutasime Google Analyticsit ning kogusime andmeid kasutajate käitumise, veebilehe jõudluse ja külastajate liikumise kohta. See analüüs aitas mõista sihtgruppe, tuvastada mustreid ning leida võimalusi kasutajakogemuse parendamiseks.
- Kasutajateekonna analüüs Hotjariga. Analüüsisime kasutajateekondi, et mõista, kuidas külastajad veebilehel navigeerivad ja saavutavad oma eesmärke. See analüüs aitas tuvastada takistusi ja lünki kasutajateekondades ning võimaldas pakkuda parandusi kasutajate rahulolu suurendamiseks.
c. Kasutajakogemuse uuring (andmete analüüs, süntees ja aruande koostamine):
- Andmete analüüs ja süntees. Tegime põhjaliku uurimistöö, mis tõi esile olulised järeldused ja soovitused. Eeltöö, nagu intervjuude transkribeerimine ja andmete organiseerimine, tagab analüüsi sujuva läbiviimise ning aitab saada usaldusväärset ja terviklikku ülevaadet kasutajate vajadustest ja probleemidest.
- Aruande koostamine ja soovitused. Koostasime põhjaliku aruande, kus esitasime uuringute tulemusi, analüüside järeldusi ning praktilisi soovitusi. Aruanne aitas mõista tulemusi, tuvastatud probleeme ja parandusettepanekuid.
3. Kolmas faas – wireframe’ide ja prototüüpide loomine.
- Wireframe’ide ja prototüüpide loomine (veeb ja mobiil). Kasutajakogemuse uuringu järel algas loovprotsess, mille käigus tuletati kontseptsioone ja ideid veebilehe struktuuri ning paigutuse parendamiseks. See hõlmas sketšide, wireframe’ide, visuaalsete elementide ja kasutajaliidese ideede loomist. Pärast wireframe’ide loomist järgnes prototüüpide loomine. Prototüübid on interaktiivsed mudelid, mis stimuleerivad kasutajaliidese funktsioone ja kasutajakogemust. Lisaks saab kasutaja simuleeritud veebilehte reaalselt käitada, näiteks navigeerida erinevate lehtede vahel ja täita interaktiivseid ülesandeid. Kõike selleks, et ohutussõnumeid oleks võimalik paremini elanikkonnani viia.
Eeltöö viib soovitud tulemusteni
Testisime uue veebilehe disaini prototüüpe nii personaalsetes kasutajatestides koos intervjuudega kui ka viisime läbi automaatteste, kus kahe etapi peale osales kokku enam kui 75 nii-öelda katsealust. Testidest selgus, et 78.25% osalenutest tõdesid, et loodud täisfunktsionaalsel prototüübil/veebilehe UX kavanditel navigeerimine ja info leidmine oli lihtne või väga lihtne.
Kasutajate tagasiside kinnitas Nobelile, et:
- lehekülge on lihtne navigeerida ja mugav lugeda nii lauaarvutis kui ka nutiseadmes;
- lehekülg jätab usaldusväärse ja tänapäevase mulje ning kutsub edasi lugema;
- erinevat tüüpi sisu sektsioonid on kasutajale mõistetavad, leitavad ning loogilised.
Projekti lõpus andsime Päästeametile üle Figma keskkonnas täisfunktsionaalsed klikitavad prototüübid nii arvuti kui ka mobiiltelefoni vaadetega. Lisaks esitasime kliendile süstematiseeritud ülevaate läbiviidud kasutajauuringu tulemustest koos lõpparuannete ja kogutud algandmetega. Niimoodi oleme andnud oma panuse, et Eesti elanikkonnal oleks võimalus tuleviku kriisideks paremini valmis olla.
Kui ka Sina kahtlustad, et Sinu ettevõtte koduleht ei ole piisavalt kasutajasõbralik, siis pöördu meie poole. Nobel teab, mida teha. Võta ühendust ja muudame koos Sinu ettevõtte veebilehe kasutajamugavaks!
Projektimeeskond:
1. UX
1.1 UX spetsialist Jane Kuusik: auditi ja UX uuringu ning disainitööde tööplaan
1.2 UX spetsialist Johanna-Mai Riismaa: UX audit ja UX uuring ning testide ja teiste osade analüüs ning esitluse kommunikatsioon.
2. Disain
2.1 Kunstiline juht Tanel Reino (mobiiliprototüüp): Kasutakogemuse ja kasutajatekkonna loomine ehk UI ning kõik graafilise disaini osad
2.2 Martin Kõiv (desktop prototüüp)
3. Projektijuhtimine – Renar Toome
