Mina olen Liismary. Õpin hetkel Tallinna Ülikoolis reklaami ja suhtekorraldust, teist aastat. Selle eriala puhul köidab mind enim psühholoogiline ja strateegiline pool ehk erinevad meetodid ja mudelid, kuidas on võimalik sihtgrupini päriselt jõuda. Erialaga seoses pean enda tugevusteks järjepidevat töökulgu, loovat mõtlemist ja oskust kombineerida kõikide ideid ühte ideesse. Koolivälisteks hobideks on mul crossfit, raamatute lugemine ja padel. Kuna tundsin, et digimaailm on minu jaoks seni jäänud natuke nõrgemaks kohaks, otsustasin seda poolt arendada ning kandideerisin praktikale Nobel Digitali.
Kuulsin Noor Nobelisti praktikaprogrammist läbi TULI praktikafoorumi, mis toimus meie koolis. Kõige rohkem jäi Nobel silma just sellepärast, kuna nende praktika on kolm päeva nädalas, mis tähendab, et mul on ilusti aega ka kooli ja muude asjadega tegeleda. Samuti meeldis mulle, et nad rõhutasid seda, et praktikantidel on terve praktika aja vältel oma mentor, kes annab huvitavaid ülesandeid ja julgustab uusi asju proovima.
Ja siin ma nüüd olen – müügi- ja teenusearenduse juhtimise praktikant. Minu mentor on mulle andnud reaalseid ülesandeid, mis enne praktikat tundusid pigem hirmuäratavad, mugavustsoonist välja ajajad, aga töösse sisse minnes muutus kõik väga loogiliseks.
Tööülesanded on olnud mul täiesti seinast seina. Olen korrastanud tootmisjuhtidega toote kaustasid, samas olen teinud ka konkurentsianalüüsi ja osalenud uue teenuse väljatöötamises. Kõige rohkem on mulle meeldinud jälgida, kuidas see kontorielu päriselt käib, kõik need koosolekud, üks-ühele vestlused, tarkusehommikud jne. Seoses enda ülesannetega, olen pidanud paljude tootmisjuhtide ja projektijuhtidega üks-ühele vestlusi tegema. Need vestlused andsid mulle väga palju juurde – erinevad perspektiivid, mõtted, küsimused, mis tekkisid, aitasid kaasa hea tulemuse saavutamisele.
Iga inimene on mingis asjas ekspert (või vähemalt targem kui mina), seega on need diskussioonid olnud väga arendavad. Samuti oli meil praktikantidega kaks suuremat ühisprojekti käsil, mille raames sain proovida ka projektijuhi rolli, kus tuleb õppida delegeerima ülesandeid ka teistele. Oskan nüüd öelda, et ei ole vaja olla mikromanageerija – usaldus on võtmesõna! 🙂
Kui ma peaksin sama asja uuesti tegema, annaksin endale paar soovitust:
- Ära mõtle üle – asjad sujuvad, tuleb lihtsalt pihta hakata.
- Küsi ja jaga oma arvamust – isegi kui tundub, et see pole oluline. Julgus on kõige alus.
Siinkohal peaksin mainima oma lemmikraamatut – “5 sekundi reegel”, mis on aidanud mul ebamugavates olukordades hakkama saada. Loed lihtsalt 5-4-3-2-1 … ja lähed!
Kokkuvõttes jäin oma praktikakogemusega väga rahule. Sain parema arusaama digimaailmast, uusi teadmisi, sõpru ja ägedaid kogemusi. Kõigile, kes kaaluvad praktikakohta, mis liigub tänapäevases, muutlikus maailmas õigel sagedusel, on Nobel Digital suurepärane koht, kust alustada.
